teisipäev, august 22, 2006
neljapäev, august 03, 2006
the end
ma taax tänada kõiki pealtvaatajaid ja osavõtjaid, kuid asi on see koht siin purki pista, jõkke visata ja ära uppuda lasta :). do not ever again returne here :). ehk ma proovin siis järgnevate päevade jooksul valmis teha ja üles toppida oma koduka, millele viskan ka blogi variandi külge:P.
reede, juuni 02, 2006
sol
korra veel sättida kraed, et kõrvaklappide juhtmed oleksid selle taha hästi peidetud. aktusele. 88,8 sätib end vaikselt mängima, kui leian endale istumiskoha. sorry, but bla bla bla just doesnt... oli nüüd seda vaja? aasta meist allpool ronis lavale korra juba varem kevadballil nähtud tantsukavaga "were gay and were not afraid to show it". jah, TTG poisteklassiteema, but COME ON??? häbist seda tunnistamas viibida tõstsin ette meie koolimütsi, millel veel hommikul kass oli maganud. tunnistus käes, üks keerulise kavaga poeskäik seljataga ning karli poole paarile õllele. kodust läbi ja välja.
soovin teile päikest ja õnne,
it's over.
neljapäev, mai 11, 2006
maha pronkssõdur?
siin on pisikene nimekiri inimestest, keda too kuju nähtavasti häirib :)
neljapäev, märts 30, 2006
teel koju
ootan kriitikat! (kuid pole vaja öelda, et liiga pealiskaudne või kiiresti liikuv - seda tean isegi ja on nimodi mõeldud:D). sammuti ootaks tagasisidet kirjavigade kohapealt, kui neid on:P
ps. jutus on kirjas üks emotsioon.
"järgmine palun." tegin lahti oma varrukanööbid ja käärisin üles vasaku käise. žgutt tõmmati käsivarrele ja ma sulgesin oma sõrmed rusikasse. ma vaatasin, kuidas nõel mu soonde torgati ning veri ühtalse tempoga mõlemad kapslid seest punaseks maalis. kümme minutit veetsin veel ooteruumis hüübimist ja siis läksin. jõudsin peatusesse ja viskasin pilgu hotelli poole, mis üle elumajade kõrgus. parema tervise korras oleksin need kuus kvartalit ka jalutanud, kuid täna ootasin ühistransporti. peatuse taga oli bensiinijaam. ei oskagi seletada seda haiglast huvi, kuid tanklad erutavad mind. ehk midagi lapsepõlvest, millest nii vähe ma mäletan. seisin katuse alla ning vaatasin, kuidas üks keegi oma autole haagist taha kinnitas. liinibuss nr kaheksa jäi seisma tee äärde, jättes enda taha ootama autode rodu. massiivne kahekümnemeetrine sõiduk avas paremale küljele jäävad topeltuksed. astusin maha üks peatus enne oma kodu. tahtsin veel näha viimast korda kahepalge parki. aastakümneid kestnud sõda loodus- ja muinsuskaitse ning kontinendi suurima ehitusfirma vahel lõppes nädala eest viimase võiduga. esimesel mail tehakse maatasa metropoli südamikus laiuva viiekümne hektari suurune haljasala, mille kinnisvarahind oli ületanud igasuguse mõistuse piiri - lõpuks nägid seda ka linnapead. seisin kõnniteel ja vaatasin läbi raudaia meie kliimale kohendatud akaatsiapuid. kevad oli ennast tunda andnud - lumest oli saanud nelja tolli sügavune sulavesi ning läbi selle paistis kumer ja ebatasane jääpind, mis jättis endast plastilise klaasi mulje ja varieerus monokroomsetes toonides. tuul puhus veepinna vastu tüvesid lainetama. veel hetkeks lasin pilgul vaadet imetleda ning pöörasin ta siis tagasi asfaldile.
ps. jutus on kirjas üks emotsioon.
"järgmine palun." tegin lahti oma varrukanööbid ja käärisin üles vasaku käise. žgutt tõmmati käsivarrele ja ma sulgesin oma sõrmed rusikasse. ma vaatasin, kuidas nõel mu soonde torgati ning veri ühtalse tempoga mõlemad kapslid seest punaseks maalis. kümme minutit veetsin veel ooteruumis hüübimist ja siis läksin. jõudsin peatusesse ja viskasin pilgu hotelli poole, mis üle elumajade kõrgus. parema tervise korras oleksin need kuus kvartalit ka jalutanud, kuid täna ootasin ühistransporti. peatuse taga oli bensiinijaam. ei oskagi seletada seda haiglast huvi, kuid tanklad erutavad mind. ehk midagi lapsepõlvest, millest nii vähe ma mäletan. seisin katuse alla ning vaatasin, kuidas üks keegi oma autole haagist taha kinnitas. liinibuss nr kaheksa jäi seisma tee äärde, jättes enda taha ootama autode rodu. massiivne kahekümnemeetrine sõiduk avas paremale küljele jäävad topeltuksed. astusin maha üks peatus enne oma kodu. tahtsin veel näha viimast korda kahepalge parki. aastakümneid kestnud sõda loodus- ja muinsuskaitse ning kontinendi suurima ehitusfirma vahel lõppes nädala eest viimase võiduga. esimesel mail tehakse maatasa metropoli südamikus laiuva viiekümne hektari suurune haljasala, mille kinnisvarahind oli ületanud igasuguse mõistuse piiri - lõpuks nägid seda ka linnapead. seisin kõnniteel ja vaatasin läbi raudaia meie kliimale kohendatud akaatsiapuid. kevad oli ennast tunda andnud - lumest oli saanud nelja tolli sügavune sulavesi ning läbi selle paistis kumer ja ebatasane jääpind, mis jättis endast plastilise klaasi mulje ja varieerus monokroomsetes toonides. tuul puhus veepinna vastu tüvesid lainetama. veel hetkeks lasin pilgul vaadet imetleda ning pöörasin ta siis tagasi asfaldile.
kolmapäev, märts 29, 2006
rate.ee @ wiki
ei tea miks ma sattusin otsima wikist rate.ee'd, kuid nii see juhtus ja päris naljakas, mis seal kirjas selle kohta:)
Rate.ee, although cleverly disguised as a communication system, is actually the Realm of All True Evil. It was originally created by Garfield. Through some means it landed in the hands of Andrei, who has successfully defended it against Critics and expanded it to become the most pathetic Estonian project ever. Number of users: about 19 times the population of Estonia. Most people have about 20 shadow accounts, so they could rate more people and more people could hate them.
andrei oli tekstis lingiks märgitud, niisis klikkasin ka sinna ja seegi jutt oli tore:D
Andrei is largely known in estonian public for creating the sex and masturbation portal rate.ee which official business mission statement is to please dirty young boys, especially those who have long hair, listen death metal garbage music and wear leather clothes, by helping them with the use of modern IT capabilities to find enormeous masses of preteen and some other well-educated and self-aware fresh meat to fuck and then afterwards rate and share the knowledge abroad how good the ratee was.
andrei kohta kirjutas seal veel nati edasi, ei viitsinud kõike ära copyda, viskan parem lingi:P
http://uncyclopedia.org/wiki/Andrei
Rate.ee, although cleverly disguised as a communication system, is actually the Realm of All True Evil. It was originally created by Garfield. Through some means it landed in the hands of Andrei, who has successfully defended it against Critics and expanded it to become the most pathetic Estonian project ever. Number of users: about 19 times the population of Estonia. Most people have about 20 shadow accounts, so they could rate more people and more people could hate them.
andrei oli tekstis lingiks märgitud, niisis klikkasin ka sinna ja seegi jutt oli tore:D
Andrei is largely known in estonian public for creating the sex and masturbation portal rate.ee which official business mission statement is to please dirty young boys, especially those who have long hair, listen death metal garbage music and wear leather clothes, by helping them with the use of modern IT capabilities to find enormeous masses of preteen and some other well-educated and self-aware fresh meat to fuck and then afterwards rate and share the knowledge abroad how good the ratee was.
andrei kohta kirjutas seal veel nati edasi, ei viitsinud kõike ära copyda, viskan parem lingi:P
http://uncyclopedia.org/wiki/Andrei
reede, märts 24, 2006
time well spent
vaheaeg. üks väga mõnusamalt veedetud nädalakene:) tänud selle eest pean nüüdseks juba tartupoole läkitama. suutsin ka veenda ühte kodust, et ta canoni mulle vaheajaks tooks ja nõnda ma siis abuse'isin toda paar päeva. (ps. triin, sul on ainsana kohustus ka pilte kommenteerida!;)
