teel koju

ootan kriitikat! (kuid pole vaja öelda, et liiga pealiskaudne või kiiresti liikuv - seda tean isegi ja on nimodi mõeldud:D). sammuti ootaks tagasisidet kirjavigade kohapealt, kui neid on:P

ps. jutus on kirjas üks emotsioon.


"järgmine palun." tegin lahti oma varrukanööbid ja käärisin üles vasaku käise. žgutt tõmmati käsivarrele ja ma sulgesin oma sõrmed rusikasse. ma vaatasin, kuidas nõel mu soonde torgati ning veri ühtalse tempoga mõlemad kapslid seest punaseks maalis. kümme minutit veetsin veel ooteruumis hüübimist ja siis läksin. jõudsin peatusesse ja viskasin pilgu hotelli poole, mis üle elumajade kõrgus. parema tervise korras oleksin need kuus kvartalit ka jalutanud, kuid täna ootasin ühistransporti. peatuse taga oli bensiinijaam. ei oskagi seletada seda haiglast huvi, kuid tanklad erutavad mind. ehk midagi lapsepõlvest, millest nii vähe ma mäletan. seisin katuse alla ning vaatasin, kuidas üks keegi oma autole haagist taha kinnitas. liinibuss nr kaheksa jäi seisma tee äärde, jättes enda taha ootama autode rodu. massiivne kahekümnemeetrine sõiduk avas paremale küljele jäävad topeltuksed. astusin maha üks peatus enne oma kodu. tahtsin veel näha viimast korda kahepalge parki. aastakümneid kestnud sõda loodus- ja muinsuskaitse ning kontinendi suurima ehitusfirma vahel lõppes nädala eest viimase võiduga. esimesel mail tehakse maatasa metropoli südamikus laiuva viiekümne hektari suurune haljasala, mille kinnisvarahind oli ületanud igasuguse mõistuse piiri - lõpuks nägid seda ka linnapead. seisin kõnniteel ja vaatasin läbi raudaia meie kliimale kohendatud akaatsiapuid. kevad oli ennast tunda andnud - lumest oli saanud nelja tolli sügavune sulavesi ning läbi selle paistis kumer ja ebatasane jääpind, mis jättis endast plastilise klaasi mulje ja varieerus monokroomsetes toonides. tuul puhus veepinna vastu tüvesid lainetama. veel hetkeks lasin pilgul vaadet imetleda ning pöörasin ta siis tagasi asfaldile.