heheeei

üle pika aja tunnen end nüüd naeruväärselt õnnelikuna. ööpimeduses jälle koju jalutades oli raske naeratamist lõpetada ning mitte teha neid tobedaid asju, millega hullarikandidaadid leiba teenivad. kas pole mitte lõbus leida mööda jalateed kõndides ka silmadega üht suusarada ning kujutleda siis ette, et su paremas jalas on suusk ning sa proovid sellega mööda seda rada sõita? kõrvaltvaadates võis see vist päris kekslemisena välja näha:D. ps. tartu rockib!:)